Rehvid ja seadused Eestis: mida 2025. aastal kindlasti teadma pead

Rehvide valik ja kasutusaeg ei ole pelgalt tehniline detail, vaid otseselt liiklusohutust, keskkonda ja rahakotti mõjutav faktor. Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus naastrehvide kasutamine on lubatud, ent samal ajal kehtivad täpsed kalendripõhised nõuded nii talve- kui suverehvidele. Alljärgnevalt toome välja olulisemad reeglid, praktilised nõuanded ja tuleviku suunad.


1. Kohustuslik talverehvihooaeg

Liiklusseadus nõuab, et kõik sõiduautod kannaksid talverehve 1. detsembrist 1. märtsini. Kuigi paljud autojuhid teavad kuupäevasid peast, tasub meeles hoida, et ametlik allikas on Euroopa Liidu portaali Your Europe koondtabel, kus Eesti reegel on selgelt välja toodud European Union. Järelevalvet teeb politsei, kuid kindlustus nõuab samuti talverehvide olemasolu, kui juhtub õnnetus libedal teel.


2. Naastrehvide „pikendatav“ kalender

Naastrehve tohib kasutada 15. oktoobrist 31. märtsini, ent erandina on lubatud paigaldada need juba 1. oktoobril ja sõita kuni 30. aprillini, kui teed on jätkuvalt jäised. Teoorias tähendab see, et kevadise ilmamuutuse järel võib politsei samal nädalal vanade naastudega kinni pidada – ning valida tuleb kas kohene eemaldamine või võimalik rahatrahv. Praktikas seda ei tehta.


3. Mustrisügavus: millimeetrid, mis päästavad elu

  • Talverehvid – minimaalne lubatud turvis on 3 mm. Juba 4 mm juures hakkab vesiliu oht märgatavalt kasvama, mistõttu soovitavad eksperdid naastu- ja lamellrehvid välja vahetada enne seaduslikku miinimumi.
  • Summer tires – kogu EL-is, sh Eestis, kehtib üldine piir 1,6 mm; selle kohta leiab viiteid ka EL-i müra- ja heitenormi määrusest EUR-Lex. Kui mõtled, kas 2-eurose mündi trikk on tõesti mõttekas, siis jah: kui hõbeda serv ulatub mustrist välja, on piir käes.

Lisaks peab vähemalt 75 % turvisest olema üle nimetatud piiri; üks kulunud „laik“ keskmes võib viia nii rehvi ebaühtlase kuumenemise kui ka liiklusjärelevalve märkuse ja trahvini.


4. Rehvimärgis 2020/740: roheline valgus keskkonnale

Alates 1. maist 2021 kehtib kogu EL-is uus rehvimärgis vastavalt määrusele (EL) 2020/740. Sildi energiatõhususe ja märghaardumise skaala läheb nüüd A-st E-ni, lisandunud on jää- ja lumepiktogrammid ning QR-kood, mis avab EPREL-i andmebaasi EUR-Lex. Rehvipoed – ka veebipoed – peavad näitama märgist kõrvuti hinnaga; selle eiramine võib tuua tuhandeid eurosid trahvi turujärelevalvelt. Tarbija võidab, sest A-klassi veeretakistus võib vähendada kütuse- või energiakulu kuni 7 %, mis on eriti tuntav elektriautodel.


5. Trahvid ja vastutus

Austraalia välisministeeriumi reisisoovitused toovad esile, et rehvinõuete rikkumine Eestis toob kaasa „heavy fines“, s.t korralikku rahalist lööki, ja võib halvimal juhul lõppeda sõiduki peatumiskäsuga Smartraveller. Summa sõltub olukorrast, kuid arvestada tasub 80–400 euroga. Peale trahvi võib kindlustus keelduda kahju hüvitamisest, kui libedaga juhtunud avarii hetkel olid all valed või liiga kulunud rehvid.


6. Mida toob tulevik?

  • Elektriautode XL-indeks – suurema massi tõttu hakkavad tootjad pakkuma XL-koormusindeksiga rehve. Uus rehvimärgis juba näitab, kas toode sobib EV-dele.
  • Mürapiirangud linnades – EL arutab, kas vähendada välismüra ülempiiri A-klassi rehvidel 72 dB-lt 70 dB-ni, et toetada WHO soovituslikku 55 dB päevalärmi taset.
  • Nutirehv – 2025. a lõpu poole jõuavad turule rehvid, mille RFID-kiip edastab mustrisügavuse andmeid otse auto CAN-võrku; seadus veel ei nõua, kuid pärast 2030. a võib saada kohustuslikuks, kui EL võtab kasutusele digitaalse tehnoülevaatuse.

Kuidas jääda seadusega kooskõlla?

  1. Planeeri rehvitöökoda varakult: oktoobri ja märtsi tippaegadel venivad järjekorrad nädalatesse.
  2. Hoia rõhku – TPMS-andurid annavad kohe märku, kui rõhk langeb; vale rõhk pikendab pidurdusmaad ja tõstab kütusekulu.
  3. Säilita ostudokumendid – politsei võib avariis või kontrollis küsida tootmisaastat, mis peab olema selgelt loetav DOT-koodilt.
  4. Jälgi ilma, mitte pelgalt kalendrit – kui aprilli keskmine päevasooja on üle +10 °C, vaheta naastud esimesel võimalusel, vältides kevadist teetolmu ja võimalikku trahvi.

Kokkuvõte. 2025. aasta rehvinõuded Eestis ei ole üksnes kohustused, vaid ka võimalus parandada sõiduturvalisust ja vähendada keskkonnakoormust. Teades talverehvi kohustuslikke kuupäevi, minimaalset mustrisügavust ja uut EL-i rehvimärgist, teed nutikama ostuotsuse ning jääd seadusega kooskõlla ka kõige kapriissemates ilmaoludes.

Jaga teadmisi:

Veel lugemist

Shopping Basket